ARRAK x MIURIO KOOSTÖÖ

ARRAK x MIURIO koostöö

Jüri Arrak

Jüri Arrak (s. 1936 Tallinnas) on Eesti kaasaegse kunsti suurkuju ja elav legend, üks hinnatumaid ning armastatumaid Eesti kunstnikke. Arrak on mitmekülgne looja, kes teinud nii metall-ehistööd, vaipu, kunstnikutööd joonisfilmile, happening’e, installatsioone, olles peamiselt keskendunud siiski maalile ning graafikale.

Arrak tuli kunstiareenile 1960. aastatel ning temast kujunes kiiresti üks Eesti jõulisemaid kunstnikunatuure. Tema loomingu algusperioodi kuuluvad Salvador Dali ja Pablo Picasso töödest,inspireeritud sürrealistlikud katsetused, milles ilmnesid samas ka kunstniku hilisema stiili põhialged: kontrastsed värvid, figuuri ja ruumi deformeerimine, huumor, sotsiaalne tundlikkus.

Arraku jutustav maailm sisaldab suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi, paradokse ja metafoore, milles on „lahutamatult koos maskeraad ning pihtimus“ (Boris Bernstein). Tema äratuntavaimaks kangelaseks on maalist maali korduv masktegelaskuju – paljudele eestlastele tuntud muuhulgas joonisfilmist „Suur Tõll“ ja ansambli „Metsatöll“ albumikaanelt.

Teoseid kogudes: kodumaal Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone; Ameerika Ühendriikides Moodsa Kunsti Muuseum (New York);  New Yorgi Avalik Raamatukogu; Zimmerli Kunstimuuseum; Rutgersi Ülikool, (New Jersey); Mint’i Kunstimuuseum (Charlotte, Põhja-Carolina); New Orleansi Kunstimuuseum; Valge Maja (Washington D. C.); Cremona Fond, (Mechanicsville); Grinnell College (Iowa); mujal: Krakovi Rahvusmuuseum (Poola); Tretjakovi Galerii, (Moskva, Venemaa); Ludwigi Muuseum (Köln, Saksamaa); paljud erakogud.

Jüri Arrak

BIOGRAAFIA ARVUDES

24. 10. 1936   –   sündis Tallinnas.
1944 – 1951   –   õppis mitmes erinevas koolis üle Eesti sõjajärgse keerulise olukorra tõttu.
1951 – 1955   –   Tallinna Mäetehnikum. Mäeelektromehhaaniku kutse.
1955 – 1958   –   Teenistus Nõukogude armees. Autojuht Leningradis.
1958 – 1960   –   Elas ja töötas Leningradis   joonestaja-konstruktorina ning taksojuhina.
Astus Leningradi Mäeinstituuti, kuid ei õppinud seal.
​1​961 – 1966   –   õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö erialal.
1967 – 1968   –   Tallinna Metallitoodete tehas. Töötas kunstnikuna.
1969   –   võeti vastu ENSV Kunstnike Liitu, sellest alates vabakutseline kunstnik.
1972 – 1973   –   Kunstnike Liidu Graafikasektsiooni esimees
1982 – 1987   –   Kunstnike Liidu Maalisektsiooni esimees
1992   –   Eesti Maalijate Liidu liige
1996 – 1997   –   Tartu Ülikooli kaunite kunstide kutsutud professor
2003   –   Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige

OLULISEMAD TÖÖD

Halliste kiriku altarimaal 1990
Maalid Estonia Kontserdisaalile 1998
Eesti Usuteaduste Instituudi Püha Risti kabeli kujundus 2000
Eesti Teatri-ja Muusikaakadeemia oreli tiibade maalid 2001

PORTREEMAALID

„Professor Juri Lotman” 1994; „Rektor Peeter Tulviste” 1995; „Kompositsioon Neeme Järviga” 1998; „ Andrus Ansip” 2004; „President Lennart Meri” 2007; „Mikk Mikiver” 2007; „Riigikohtu esimees Märt Rask” 2013; „Riigikogu esimees Eiki Nestor” 2014.

Graafikamapid:  „Eesti Rahvamängud” 1979;   “Kalevala” 1985

TEATRI- JA FILMIKUJUNDUSED

V. Vahing „Mees, kes ei mahu kivile” 1975, teater Vanemuine, Tartu
Moliere „Tartuffe” 1975, teater Endla, Pärnu
Joonisfilmi „Suur Tõll” peakunstnik, 1980
Mängufilmide „Gladiaator” 1969 ja „Kihnu Jõnn” 1971 kunstnik-lavastaja stuudios „Tallinnfilm”
Mängufilmis „Jõulud Vigalas” 1980  Ants Laikmaa osatäitja.
J.Arraku kavandite järgi on kootud 19 gobeläänvaipa (teostaja Olga Dimitrijeva Arhangelskis).
Lasteraamatu „Panga-Rehe jutud” 1975 autor ja illustraator.
Artiklikogumiku „Võsa,aas ja mägi” 2003 autor ja illustraator.
Ilmunud on raamatud J.Arraku kirjavahetus Ilmar Venega „Ilma naljata” 2016, „Kiri ei peta“ 2017 ja „Õhtumaiselt“ 2018
Välja andnud bibliograafilise teose „Jüri Arraku Kunstiaed“.
Plaadikujundused ansamblile Metsatöll. 

TÄHTSAMAD AUTASUD

1977   ENSV Kunstnike Liidu Maalikunsti Aastapreemia
1985   Kreutzwaldi Mälestusmedal
1986   ENSV Kunstnike Liidu Maalikunsti Aastapreemia
1988   ENSV Teeneline kunstnik
1990   Kristjan Raua nimeline Aastapreemia
1996   Eesti Rahvuskultuuri Fondi Aastapreemia
1997   Konrad Mäe nimeline medal
1999   Sajandi sada suurkuju, valitud kümne kunstniku hulka
2000   Valgetähe teenetemärk,II klass
2006   Eesti Kultuuriministeeriumi preemia
2007   Eesti Kunstnike Liidu auliige
2007   Eesti Rahvuskultuuri Fondi Elutööpreemia
2007   EELK Teeneteristi III järk
2008   Isamaa ja Respublica Liidu Rahvuskultuuri Ühenduse Aastapreemia
2009   Kaitseministeeriumi Kuldrinnamärk
2015   EELK Toomkoguduse Maarja Medal ja Kultuuripreemia