Vabadus, värvid ja siidi võlu

Intervjuu Viktoria Braginskajaga MIURIO uuest sallikollektsioonist

Küsib Rita Assor, MIURIO asutaja ja peadisainer.
Vastab Viktoria Braginskaja, MIURIO kaasdisainer.

1. Millest sai selle kollektsiooni loomine alguse ja millist lugu tahtsid selle kaudu jutustada?

— Tead, eelkõige tahtsin jutustada vabadusest ja sellest, kuidas me õpime taas end väljendama.

Kõik algas väsimusest pideva kontrolli vastu. Kolimise ajal keskendusin nii väga lõputute ülesannete lahendamisele, et surusin peaaegu maha oma suurima tugevuse — spontaansuse. Lõpetasin töötubade juhendamise, panin erksad riided kõrvale, unustasin siidi ja jäin justkui vaikseks.

Ühel hetkel sain aru: aitab, mul on vaja hinge tõmmata! Võtsin välja oma „loomingulise kohvri“ ja hakkasin lõuendile panema kõike, mis oli mu sisse kogunenud. Siis ei suutnud ma end veel sundida erksat kampsunit selga panema ega salli kaela siduma, aga see tormakas energia otsis juba väljapääsu. Maalid olid esimesed sammud värvide tagasitoomisel oma ellu. Ma ei maalinud täiusliku tulemuse nimel, vaid selleks, et jälle tunda rõõmu ja vabadust.

Minu jaoks on see kollektsioon tõeline manifest: luba endal kontrollist lahti lasta ja puhtale eneseväljendusele ruumi teha — see on üks parimaid viise end tervendada. Ja see, kuidas maalid hiljem siidil ellu ärkasid, on juba meie koostöö võlu.

2. Kui sageli sa maalid ja mida loominguline eneseväljendus sulle annab?

— Ma ei maali kindla graafiku järgi. Looming tuleb pigem lainetena — vahel on need tõelised loomepuhangud! Võin kaua materjale mitte puutuda, aga mu „kohver“ on alati käepärast. Pole tähtis, kas seal on täna värvid, pastellid, savi, pärlid või lõngad. Mul on hädasti vaja oma kätega midagi luua.

Looming annab mulle haruldase võimaluse peatada lõputu mõttevoog ja sukelduda täielikku vaikusesse. Töö käigus lasen end vabaks ja järgin seda, mis sünnib: võin alustada värvilaigust ja lõpetada tikandiga otse paberi peal. Ma ei tea kunagi ette, kuhu katsetus välja jõuab. See ettearvamatus annab mulle erakordse vabaduse ja kerguse tunde.

Hea tulemus on aga mu lemmik järelmaitse. Muide, juba pikemat aega küpseb mul mõte luua suur segatehnikas lõuendite sari. Tahan ühendada ruumilise tikandi, akrüüli, pastelli ja eri tekstuurid!

3. Loodus on kogu kollektsioonis kohal: äratuntavatest lehtedest ja lilledest fantaasiarikaste botaaniliste vormideni. Mida loodus sinu ja su loomingu jaoks tähendab?

— Loodus on minu põhielement ja jõuallikas! Kui peaksin valima linnakära ja looduse vahel, valiksin kõhklemata looduse. Elan mere ääres ning männilõhna, mere ja metsiku looduse kooslus võtab mul ihukarvad püsti. Minu töödes väljendub see kaose, tormi ja värvide segunemisena.

Veel üks suur esteetiline armastus on lilleseadmine. Mulle meeldib kohalikust lillepoest ebatavalisi taimi otsida. Paned vaasi näiteks dekoratiivse lauguliigi, vaatad varjude mängu — ja ongi kõik, olen kohe inspireeritud ja täis energiat!

Samas ei maali ma kunagi midagi otse loodusest maha. Kunstikoolis sain akadeemilise natüürmordiga juba „ühele poole“ ning realistlike vaaside maalimine tundub mulle lihtsalt igav. Fantaasiarikkad vormid sünnivad palju loomulikumalt. Praegu paeluvad mind dekoratiivsed ülaltvaates natüürmordid — lamedad, külluslikud ja ekspressiivsed. Võib-olla sünnib tulevikus ka selliseid töid.

Selle aasta suurimaks avastuseks ja tõeliseks jõupaigaks on aga saanud Eesti rabad oma otsekui maavälise taimestikuga. Ma sõna otseses mõttes „sõin maailma silmadega“! ENCHANTED GARDEN sündis hetkega — autos, põlve peal, kui koju tagasi sõitsime. Olin emotsioonidest nii tulvil, et pidin selle võlu lihtsalt paberile panema.

4. Kollektsioonis kohtuvad õrnad maalilised kompositsioonid julgete graafiliste mustritega. Kuidas need kaks poolt sinu kunstilises käekirjas teineteist täiendavad?

— Minus ei ole midagi üheplaanilist: minus elavad korraga nii õrnus ja kirg kui ka selgus ja impulsiivsus.

Mul hakkaks igav, kui teeksin lihtsalt klassikalise „armsa“ mustri, nii et minu töödes mängivad alati kontrastid. Kuidas need teineteist täiendavad? Nad päästavad teineteist igavuse käest! Maaliline kujund lisab emotsiooni, õhulisust ja värvisügavust, graafika aga hoiab seda kaost koos ja annab sellele ilmekad piirjooned. Näiteks AQUARELLE BLUE’i jõulised pintslitõmbed loovad meeleolu, valged graafilised jooned lisavad mustrile julge iseloomu.

Nagu eluski: ilma iseloomuta muutub pehmus läägeks, õrnuseta võib graafika jääda kuivaks.

5. Su värvikombinatsioonid on rõõmsad ja vahel ootamatud. Kuidas sa värvipaleti valid ning milliseid tundeid tahad sallikandjas äratada?

— Nagu sa juba aru said, ei vali ma kunagi värve reeglite järgi! Peamine inspiratsiooniallikas on mulle looma- ja taimeriik oma uskumatute kontrastidega. Sel aastal köidab mind eriti kokku sobimatuna näiva ühendamine: julge neoon ja õrn pastell. Ma lihtsalt imen ümbritseva endasse ja siis algab loominguline kaos: kõik, mis parasjagu käepärast on, jõuab lõuendile!

Värv toob mulle vahetut, peaaegu dopamiinilaadset rõõmu, naturaalne siid aga pakub puudutamisel naudingut ja õrnust.

Kõige tähtsam on aga see, et kujund kangal ellu ärkaks. Tahan, et mu siiditööd annaksid kandjale täieliku vabaduse tunde. Muster hakkab hoopis teistmoodi „hingama“ ja mängima, kui sall muutub millekski enamaks kui aksessuaariks: sellest saab piknikutekk või rannakott, see liigub kaunilt puusadel või pakub õrna suudluse ajal vihma eest varju. Mulle on tähtis, et muster ärataks isiklikke seoseid ja hoiaks alles sooje mälestusi, muutes salli elavaks looks.

6. Mis muutub, kui kunstiteosest saab siidsall? Kuidas kohandad kompositsiooni, et see mõjuks hästi nii lahtiselt kui ka voldituna või seotuna?

— Muutub kõik! Muster ärkab ellu nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Minu jaoks on erakordne tunne näha, kuidas mu tööd lõuendilt maha astuvad ja hakkavad koos inimesega päriselus oma elu elama. Iga kord, kui näen meie sallide esimesi näidiseid, tõmbub süda põnevusest kokku.

Erinevalt tavalisest korduvmustriga trükist annavad meie elavad ja ebaregulaarsed kujundid väga palju võimalusi eri moodi kandmiseks. Mulle meeldib rõhuasetustega mängida: vastavalt tujule saab esile tõsta erksa elemendi, juhtida pilgu kindlale detailile või rõhutada väljendusrikast nurka.

Suur roll on ka mustrit raamival äärel. Koos erinevate sidumisviisidega saab see anda sallile väga erineva iseloomu — elegantsest vaoshoitusest julge sensuaalsuseni. Juba visandit tehes kujutan ette, kuidas iga värv ja detail päriselus mõjuma hakkab.

7. Millise tunde või meeleolu tahaksid anda inimesele, kes ühe neist sallidest kaela paneb? Ja millise kujunduse valiksid ise esimesena?

— Tahaksin kinkida puhast rõõmu — elavat ja spontaanset, sellist, mis paneb käe ise salli järele sirutuma! Soovin, et meie kujundused ärataksid isiklikke mälestusi, annaksid kerguse ja õrnuse tunde ning aitaksid end vabamalt tunda.

Kui peaksin uuest kollektsioonist ise ühe salli valima, võtaksin esimesena ENCHANTED GARDENi. Sellest sai tõeline armastus esimesest silmapilgust! See tunne tekkis siis, kui olin kujunduse digitaalseks teinud ning hakkasin värvide ja äärega mängima. Nii sündis palju ilusaid variante. Olen väga põnevil, milline neist just teile kõige rohkem korda läheb.