Olgem ausad, MIURIO stuudio missiooniks on alati olnud kunsti- ja disainitegevuse ühendamine. Rita Assori loodud kirkavärviline ja julge disainikeelega stuudio saab käesoleva aasta augustis juba kümneaastaseks. Nende aastate jooksul on Rita poolt loodud sadu mustridisaine nii interjööri, kui kantavateks aksessuaarideks. Ning stuudio veebipoes on tänaseks üle 600 toote (sh heategevusliku eesmärgiga loodud mobiili taustapilte), mis on ühe väikse disainistuudio jaoks ikka päris suur maht.
Rita Assor: “Küsisin endalt: mis oleks parim viis tähistada oma tegevuse kümneaastast juubelit? Ja kuna saatus viis mind just õnnelikult kokku Kai Arrakuga, siis loomulikult tulla välja esimese Eesti kunsti tunnustava kollektsiooniga. Eesti maalikunsti suurkuju Jüri Arraku kunstiteoste üle kandmine siidile ja vaipadele tähistab minu jaoks kindlasti uut väljakutset.
Minu südames on alati olnud kunsti ülistamine läbi kõrgekvaliteetsete disaintoodete. Sedasi alustades ise oma disaineri teekonda ja EKA tekstiilidisaini õpinguid omal ajal polnud mul tollal veel aimu teiste kunstnike ja disainerite tööde nö kureerimisest disainivaldkonnas.
Koostöö Eesti Kunstimuuseumiga ning Eesti disainerite ja moeloojate kangatrüki ja siidirätikute tootmine on aidanud mul kasvada. Ja nüüd tunnen, et olen küps looma Eesti kunsti ja disaini ühendavaid kollektsioone”.
Kai Arrak: „Otsisime ammu koostöövõimalust, mille tulem oleks tuntav samm kõrgemale tavalisest reprost või reklaamtrükisest. Valik, kuhu ja mida trükkida, on ju pealtnäha suur, alates pastakast, kruusist ja kotist pusa või T-särgini, kuid et ka kunstiteos vääriliselt särama jääks, selleks on vaja professionaalset ja hingestatud lähenemist. Sõna otsesesmõttes juhuse tahtel märkasin ühes ajaleheartiklis sõnapaari „Rita Assor“ ja „siidsallid“ ning tema koduleheküljele klõpsates ei jäänud kahtlust, et siit võiks midagi sündida. Loomulikult suur-suur tänu Ritale nõusoleku eest, sest eks iga disainer tahab end väljendada eelkõige läbi isikliku loomingu.
Valmis naisterätikuid nähes, tundub, et maalid on omal moel saanud tõelise väärinduse. Kuna valikus on hetkel eelkõige J. Arraku varajase loomeperioodi tööd (A. Eilarti kunstikogust), siis ei leia siit veel kunstnikule nii omast „käekirja“, mis tekkis mõnevõrra hiljem, kuid tvillsiid toob eriti hästi esile abstraktsete mustrite võlu. Seevastu maalid, mis on meeste ilurätikute aluseks, on oma olemuselt jõulisemad, hilisemast perioodist (eriti „Imelik teekond“ ) ning üldse mehelikumate teemadega. Nagu aru saan, ei ole see veel kaugeltki kõik, sest vestluses Ritaga olen korduvalt kuulnud sõna „vaip“!….“
Jüri Arrak: „Mina olen oma töö teinud kunstnikuna ja kui neid maale või nende detaile kujutatakse mingil esemel, siis ei labasta see maali, vaid tänu sellele väärtustub ka see ese, kuhu on maali koloriit trükitud. Ja nii ei jää teos ainueksemplarina kellegi seinale või muuseumisse vaid pisut igapäevasemaid tooteid kaunistades jõuab paljude inimesteni. Loodan, et see teeb päeva paremaks! Loomulikult on väga oluline nii materjali- kui trükikvaliteet, mis MIURIO stuudios on kindlasti tagatud.“
Augusti keskpaigas avatakse ainulaadse atmosfääri ja asukohaga Viinistu muuseumis J. Arraku akvarellide näitus (13.08-11.09.2022). Näituse raames saab tutvuda Jüri värske loominguga ning osta varasemat loomingut kandvaid kauneid naiselikke siidirätikuid ja meeste ilurätikuid.
Jüri Arrak (s. 1936 Tallinnas) on Eesti kaasaegse kunsti suurkuju ja elav legend, üks hinnatumaid ning armastatumaid Eesti kunstnikke. Arrak on mitmekülgne looja, kes teinud nii metall-ehistööd, vaipu, kunstnikutööd joonisfilmile, happening’e, installatsioone, olles peamiselt keskendunud siiski maalile ning graafikale.
Arrak tuli kunstiareenile 1960. aastatel ning temast kujunes kiiresti üks Eesti jõulisemaid kunstnikunatuure. Tema loomingu algusperioodi kuuluvad Salvador Dali ja Pablo Picasso töödest,inspireeritud sürrealistlikud katsetused, milles ilmnesid samas ka kunstniku hilisema stiili põhialged: kontrastsed värvid, figuuri ja ruumi deformeerimine, huumor, sotsiaalne tundlikkus.
Arraku jutustav maailm sisaldab suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi, paradokse ja metafoore, milles on „lahutamatult koos maskeraad ning pihtimus“ (Boris Bernstein). Tema äratuntavaimaks kangelaseks on maalist maali korduv masktegelaskuju – paljudele eestlastele tuntud muuhulgas joonisfilmist „Suur Tõll“ ja ansambli „Metsatöll“ albumikaanelt.
Kasutatud allikaid: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstnike Liit.
Ostukorvis ei ole tooteid.